ISLAND
25. NOVEMBER 2019
PLUSSID SUVEL
MIINUSED SUVEL
Teed on avatud ja võimalik on 4W autoga sõita ka mägistel aladel
Leebem kliima ja ka päikeselised ilmad
Tänu päevavalgusele pikad päevad
Väga palju turiste
Ei näe talvele omaseid virmalisi
Majutuste hinnad on väga kõrged ja valik kesine
Ei ole võimalik külastada jääkoopaid
MILLAL MINNA?
Kõige populaarsemad ja turistirohkemad on suvekuud juunist augustini. Tegelikult pakub Island midagi igal aastaajal. Detsembrist veebruarini on päevad väga lühikesed ja loomulikult on külm. Märtsist maini on kevadine aeg, turiste on vähe, ilmastikutingimused on paremad, kui talvel, aga siiski on väga vihmane ja tuuline. Virmalisi võib näha isegi oktoobrist kuni aprillini. Sügisel, septembrist novembrini on samuti vähe turiste, soodsamad hinnad ja sügisvärvides loodus.
KLIIMA?
Islandil on subarktiline kliima, tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on keskmine temperatuur soojem, kui teistes samadel laiuskraadidel asuvates paikades. Islandi kliima on erinevates Islandi paikades varieeruv. Lõunarannik on veidi soojem, niiskem ja tuulisem, kui põhjarannik. Keskmäestike ala on kõige külmem ja madalamad sisemaa alad on kõige kuivemad. Lund kohtab põhjas rohkem, kui lõunas. Keskmine suvine temperatuur on 7 kuni 13 kraadi ja talvine -3 kuni 3 kraadi.
HINNATASE?
Hinnatase on Põhjamaale omaselt kõrge, eriti suvisel kõrghooajal peab arvestama väga kõrgete hindadega ka majutuses. Kuid sellegipoolest olin mina pigem üllatunud, et väljas süüa oli umbes sama kulukas nagu Soomes. Kuid suvisel ajal on ka kõige soodsamad majutused mitu korda kallimad kui majutusasutused Eestis.
TURVALISUS?
Põhja-Euroopale kohaselt väga turvaline ning järgima peab vaid tavapäraseid soovitusi.
KULUD INIMESE KOHTA (EURODES)
Teine planeet planeedil maa
Island oli ammu üks minu unistuste sihtkoht. Kuigi ma polnud Islandi kohta palju uurinud või lugenud, tundsin sellegipoolest, et miski mind sinna riiki kutsus. See oli üllatav minu endagi jaoks, kuna ma olen end alati suureks päikesearmastajaks pidanud. Samas arvestades seda, et minu bucket listis on veel Teravmäed, mis on kõige põhjapoolsem asustatud paik maailmas, ja Antarktika, siis paistab, et minu reisieelistused on ajas muutunud.
Islandi reisi planeerimine oli minu jaoks üsna vaevaline, seda peamiselt põhjusel, et mul oli suvel väga vähe aega ning ma vaagisin pikalt ja põhjalikult, kas puhata augustis nädal mitte midagi tehes kodus või võtta siiski ette reis ühte oma unistuste sihtkohta. Kuigi kodune puhkus kõlas väga ahvatlevalt, siis ma teadsin, et järgmine võimalus Islandile minna oleks mul avanenud alles järgmise aasta mais ning otsustasin juhust kasutada ja seda imelist paika avastama minna.
Kuna ma veetsin eelmise aasta jaanipäeva Lapimaal, siis ehk suudan ma kedagi veel inspireerida seda imelist kogemust ette võtma ning 24tunnist päeva nautima minna. Tegelikult käib suvel sealkandis võrdlemisi vähe turiste. Et ma talvist Lapimaad näinud pole, siis saan kiita ainult suvist ja suvine oli lausa nii imeline, et sealt oli raske tagasi tulla, olen nüüd...
Kuid Manilas on siiski midagi, mida mujalt ei leia. Teadsin, et Manilas asub, Hiina järel, üks Aasia parimaid turge, Greenhills, kust leiab absoluutselt kõikide brändide toodangut, tõsi küll, tegemist on siiski replicatega, ei saanud me seal käimata jätta. Hinnatase oli sõltuvalt replica kvaliteedist väga erinev...
Ja nüüd ma avastasin, et olen liikunud ühest äärmusest teise. Paar aastat tagasi oli mul raske teha midagi muud peale vedelemise. Nüüd on mul raske vedeleda. Ja äärmused ei tähenda juba eos midagi head...
Loomulikult häiris mind tema üleolev suhtumine, sest klient ei oska ega pea teenindajale peale vaadates aru saama, kas ta töötab seal või on ta asendaja mujalt. Kohe kui tundsin ebameeldivat reaktsiooni, mis mul tekkis, tunnetasin oma keha ja lähenesin olukorrale empaatlisest, sest tegelikult on see inimene ju õnnetu...
Ühel hetkel hakasin tundma nagu ma oleksin taas depressioonis. Leidsin end mõtlemast, et mul oli elus ju kõik päris hästi, et miks ma siia tulin, nüüd olen tagasi oma kõige hullemas mustas augus. Kaheksandal päeval nutsin ja tundsin, et ma ei taha mediteerida, ma ei taha seal enam olla ja tahan koju ära. Nende tunnetega aitas mul toime tulla õpetaja. Kuna ma sain ise aru, et ma kogen samu emotsioone mida depressiooni ajal, siis...
Reisi planeerimine
Enne lennupiletite ostmist oli mul enam-vähem paigas, mida ma Islandil näha tahan, aga polnud veel selge, kui kaua nende paikade külastamiseks aega kulub. Islandi kõige kuulsam tee on Route nr. 1, mis teeb kogu saarele ringi peale ning mille läbimiseks peab arvestama suvel ca nädalaga, talvel minimaalselt kahe nädalaga ning pikkuseks tuleb sellel ringil umbes 1300 km.
Minu jaoks tundus nädal seesuguse teekonna jaoks liialt lühike aeg. Loomulikult on reisieelistused väga erinevad, aga mina naudin seda, kui kuhugi ei ole kiiret, kellaajad ei pressi peale ning tempot ei ole taga. Seetõttu otsustasime, et kõige kaugem punkt, kuhu meie välja jõuame, on Jökulsarlon, mis asub Reykjavikist 420 km kaugusel ja kuhu jõudmiseks peab arvestama viie ja poole tunnise ajakuluga. Kuigi sealt edasi oli veel tõeliselt imelisi paiku, kuhu oleksin samuti tahtnud jõuda, tundus et kuue päevaga on mõistlikum piirduda lühema teekonnaga ning see otsus õigustas end igati.
Missugune marsruut valida?
Kui lennupiletid ostetud, panin paika täpse teekonna, et saaksin ööbimised ära broneerida. Kuna ostsin lennud vaid nädal enne reisi, oli selge, et ööbimistega saab olema üsna kitsas, kui kitsas selgus muidugi alles ööbimispaiku otsides.
Marsruudiks sai:
1. PÄEV - Keflavik - Blue Lagoon - Seljandsfoss
2. PÄEV - Dyrhalaey - Reynisfjara Black Beach
3. PÄEV - Landmannalaugar
4. PÄEV - Fjarargljufur Canyon - Skaftafell - Svartifoss
5. PÄEV - Diamond Beach Jökulsarlon
6. PÄEV - Sólheimasandur lennukivrakk - Keflavik
Kui lihtne on Islandil ööbimispaiku leida?
Kui ma hakkasin marsruudi järgi ööbimiskohti otsima, siis ma olin kindel, et Islandil, kus käib nii palju turiste, on meeletult palju ööbimispaiku, aga paljudes sihtkohtades leidsin Bookingu ja AirBnb kaudu null vastet või siis olid hinnaklassid sellised, et ühe öö hinna eest saaks juba kahele edasi-tagasi piletid Balile. Lisaks oli selliseid üllatusi, kus öömajaks pakuti 150 euro eest telki - telki, kus oli kaks magamiskotti! Kuidagi nagu ei tundnud, et ma tahan sellise raha eest sellist asja.
Lõppkokkuvõttes tuli kõige soodsamas ööbimispaigas öö hinnaks ühele 90 ja kõige kallimas 200 eurot. Seega on öömajad on tõesti kallid ning ehk aitab leida midagi soodsamat reisi pikem etteplaneerimine. Samuti jagan soovitust, mida on andnud paljud teised Islandi külastajad - ööbimispaigad tasub ette broneerida, vastasel juhul võite avastada end olukorrast, kus ei olegi kusagil magada. Islandil on seda lõputut tühermaad ikka väga, väga palju.
1. PÄEV - KEFLAVIK - BLUE LAGOON
Kuigi lend Islandile kestis vaid kolm ja pool tundi, tegi kogu selle reisi protsessi väga ebameeldivaks fakt, et tõusma pidi kell 3:30, kuna lend väljus kell kuus hommikul. Kuigi mina saan alati lennukis magada, olin maandudes siiski omadega täiesti läbi. Ajas tagasi lendamisega võitsime need kolm lennutundi tagasi ning maandusime juba kell kaheksa hommikul. Kuna ööbimised ja lennud olid piisavalt kallid, siis valisime autorendiks kohaliku rendifirma Nordic Car Rental.
Kui turvaline on valida soodsaim autorendi firma?
Noh, eks ikka tekitas nende soodne hind minus koheseid kõhklusi, sest kui Hertzis või mõnes muus hea mainega rendifirmas algasid kõige soodsamate kaheveoliste sedaanide hinnad 700 eurost ja Nordic Car Rental pakkus neljaveolist džiipi 450 euroga, siis kusagil pidi see konks ju olema. Nii palju olen ma juba reisinud, et ma tean, et odava hinnaga kaasnebki odavus, kas teeninduses, autos endas või mingites muudes edasistes probleemides.
Kuna tahtsime autorendipaigast kohe Blue Lagooni sõita, oli oluline, et saaksime auto kiiresti kätte. Nimelt unustasin ma Blue Lagoonis piletid ette broneerida. Blue Lagoonis on vajalik broneering, et kohe lagooni sisse pääseda. Mina avastasin selle päev varem, loomulikult ei olnud sel hetkel muid vabu kohti kui hommikul kell kaheksa või alates õhtul kella seitsmest. Kuna kumbki nendest variantidest ei sobinud, siis tundus, et kas peab Blue Lagooni külastuse üldse ära jätma või viimasele päevale lükkama, mille planeerisime nö varu päevaks, mil sõidame Ida poolt tagasi ja vajadusel saame külastada mõnda paika, kuhu varem ei jõudnud.
Blue Lagooni broneeri piletid ette!
Tundub, et kõrgemalt poolt aitas keegi mind, sest kui ma läksin uuesti vaatama, et millal üldse on me reisi lõpus Blue Lagoonis vabu aegu ning vaatasin korraks veel meie maandumise päeva üle ja sinna oli tekkinud kaks vaba kohta kella kümnesele ajale, mis muidu oli kõikidel teistel päevadel broneeritud, ka kuue päeva pärast. Ostsin piletid kohe ära ning ma isegi väga ei muretsenud, kuna Blue Lagoon asus Keflaviki lennujaamast vaid 20minutilise sõidu kaugusel, tundus igati mõistlik, et me jõuame ilusti kella kümneks sinna.
Milles on soodsa autorendi hinna konks?
Nüüd siis tuligi mängu autorendifirma odava hinna konks. Rendifirmasse jõudes oli leti taga kaks teenindajat ja terve toatäis megatüdinud nägudega turiste. Kui me uurisime teenindajatelt, et kaua umbes me ootama peame, kui meil on broneering juba makstud, saime vastuseks tund. Kui küsisime teistelt turistidelt, kelle järjekord oli kaks numbrit enne meid, et kaua on nemad oodanud, saime vastuseks, et juba poolteist tundi...Okeiii...See nüüd küll head ei tõotanud.
Helistasin Blue Lagooni ning sealt öeldi, et nad hoiavad tund aega broneeringut ning pilet kehtivust ei kaota ja kui me kell 11 kohale ei jõua, siis peame lihtsalt järjekorras sissepääsu ootama. See ei kõlanud just kõige paremini, arvestades asjaolu, et Islandil on augustis turiste väga palju. Aga midagi muud teha ei olnud, kui positiivselt mõelda, et küll me jõuame ning vähemalt mulle meeldib uskuda, et nendest positiivsetest mõtetest oli kasu, sest teenindajatele tuli keegi appi ning juba poole tunniga oli käes meie järjekord ning neljakümne minutiga saime auto kätte.
Minutipealt täpne jõudmine
Põnev oli muidugi veel see, et rendifirma andis meile auto, mille kütust jagust umbes 80 kilomeetriks. Mina pole veel kunagi kogenud, et mulle antakse auto tühja paagiga. Midagi teha polnud ja pidime kiiresti tankima, sest kunagi ei tea mis juhtuda võib ja millal järgmine tankla sel suurel ja tühermaad täis Islandil ette jääb. Blue Lagooni jõudes andsin pileti teenindajale 10:59 ehk siis jõudsime täpselt minuti pealt ja ei pidanud järjekorda minema.
Island ei olegi nii kallis nagu räägitakse?
Kuna hommikusöök oli vahele jäänud ja ma tegin Lava Restorani kella 11:30 broneeringu, tundus tark mõte kohe sööma minna. Enne reisi sain igasuguseid hoiatusi, kuidas Islandil maksab burger 60 eurot ja veepudel kümme eurot jne. Selle vee kohta käiva müüdi murdsin kiiresti, kui ostsin 750 ml vee lennujaamast kahe ja poole euroga, Eesti lennujaamast ostan näiteks 500 ml vee kahe euroga, seega vesi ei ole Islandil kallim kui Eestis. Pluss oluline pro tip igale reisisellile, kes Islandile satub - kraanivesi on seal ülipuhas ja veel parema maitsega kui pudelivesi. Seega pole vaja plastikpudeleid poest osta, saab säästa nii loodust kui oma raha.
Parim restoranikogemus Islandil
Lava restorani hinnad olid muidugi Skandinaavia tasemel, sest tegemist oli siiski restoraniga. Sain sellest restoranist kogu reisi parimat turska, mille hinnaks oli 35 eurot. Arvestades seda, et tegemist on väga turistidele orienteeritud kohaga, siis ma ootasin vähemalt poole kõrgemat hinda. Ja samasugust hinnataset võis kohata kõikjal Islandil. Ma ei näinud seal mitte ühtegi 60eurost burgerit ning etteruttavalt saan öelda, et toidupoes olid paljud hinnad soodsamad kui Eestis.
Parimad toidud olid hotellide restoranides!
Ärge uskuge neid külajutu tasemel infokilde, kus keegi hoiatab 60eurose burgeri eest. Usun, et kui hästi otsida, siis leiab Eestistki sellise hinnaga burksi. Mina seda oma silmaga näinud pole ja ei näinud ka Islandil, aga kes otsib, see leiab. Lava restorani soovitan soojalt, minu jaoks oli see üks parim toiduelamus Islandilt. Üllatuslikult pakkusid parimat toidukvaliteeti hotellide restoranid. Mujal reisidel on minul olnud just vastupidi ning hotellid restoranide hinnatase ei vasta kaugeltki toidu kvaliteedile, Islandil nõnda polnud.
Kas ikka tasub Blue Lagooni külastada?
Kuigi Islandile minnes olid mul Blue Lagooni osas vastakad tunded, sest tegemist on väga turistika paigaga, siis veetsin seal ühe oma reisi lemmikpäeva. Loomulikult olen isegi turist, aga sellegipoolest püüan ma vältida igasuguseid paiku, kus võib tekkida turistide konveieri tunne. Blue Lagoonis ma seda ei tundnud. Ruumi oli piisavalt ja sai seal helesinises soojas vees hõljuda justkui omas mullis, pärast lennureisi läks seesugune lõõgastus 100% asja ette. Mina arvasin, et viitsin seal veeta maksimaalselt kolm tundi, aga kolmest sai kuus ning kuidagi ei tahtnud siiski ära minna.
Mida teha Blue Lagoonis?
Kuigi esialgu tundus, et seal pole just palju tegevust, siis on seal näiteks näomaskide baar, kust saab premium piletiga kaks maski tasuta ning ülejäänud maskide hinnad jäävad alla seitsme euro. Veel on seal aurukoobas, kus kasutatakse auruna maa seest tulevat auru. Sinna oleksingi võinud end istuma unustada. Lisaks oli seal tavaline saun, veejoad, mille all sai nautida õlamassaaži, skyrist tehtud smuutid, mis minu arust maitsesid üsna kohutavalt ja loomulikult Lava Restoran, mille külastust mina vahele ei jätaks.
Päikeseprillid kaasa!
Ainus ebameeldiv asi kogu külastuse juures oli see, et ilm oli nii ilus ja päikesepaisteline ja kuna mul ei olnud päikeseprille kaasas, siis minu valgustundlikud silmad valutasid seal kohutavalt. Lõpuks taipasin päikeseprille küsima minna ning kümne euroga saab iga soovija endale kohvikust prillid osta, juhul kui peaks tekkima sama probleem, mis minul. Kuna ilm oli soe, siis mütsi mul vaja ei läinud, aga usun, et talvisel ajal on olukord teine ja kindlasti peaks mütsi kaasa võtma.
Elu kõige hullem reisiväsimus
Mina Blue Lagooni vahele jätta ei soovita, kuid loomulikult tuleb arvesse võtta, missugused on kellegi reisieelistused. Minul pole mingit probleemi anda endale aega vedelemiseks ja mitte midagi tegemiseks ning see kuulus sinine laguun on lõõgastumiseks päris hea paik. Pärast seda kui öö oli sisuliselt vahele jäänud ning vees logeletud kuut tundi, tuli peale meeletu rammestus. Mina ei ole sellist väsimust veel elus kogenud. Mul oli tunne nagu ma hakkaksin kohe hallutsinatsioone nägema ja süda läks väsimusest pahaks, siis lubasin endale, et maksku, mis maksab, mina üritan neid ebainimlike kellaaegadega lende edaspidi vältida.
Päev venis plaanitust pikemaks
Ning kuigi päevaplaanis oli sees Seljandsfossi külastus, mis oli kohe ööbimispaiga lähedal, venis päev niivõrd pikaks, et otsustasime selle imelise kose külastuse lükata järgmisse hommikusse. Reisikava nägigi välja selline, et eelmisel õhtul sõidame järgmise vaatamisväärsuse lähedale, et sealt kohe hommikul edasi sõita. See tähendas, et Blue Lagoonist oli veel kahetunnine autosõit ööbimispaika, mis asus Seljandsfossist mõne kilomeetri kaugusel. Mina jäin autos nii sügavasse unne, et ei ärganud isegi ühegi peatuse peale, mis on minu puhul väga ebatavaline, see näitas, et ma tõesti olin rampväsinud.
Öö Islandi idüllis
Ööbimiskohta jõudmine äratas mind veidi üles. Tegemist oli reisi kõige soodsama ööbimisega ja nagu mul on varemgi juhtunud, on reisi kõige ilusam öömaja reisi soodsaim. AirBnb-st broneeritud Cedric's Cottage oli Seljandsfossi lähedal ning vannitoast ja magamistoast avanes vaade rohelistele mägedele, kus jooksid ringi lambad, voolasid väikesed kosekesed ning majakese ees võis samuti näha nii hobuseid kui lambaid, keda Islandil on külluses. Peale koskede kohina oli ümberringi õnnis vaikus ning kuigi ma olin just autos poolteist tundi maganud, vajusin voodisse jõudes unne ja magasin kümne tunniga end järgmiseks päevaks värskeks.