WOWYAGER
NEED IMELISED STEREOTÜÜBID!
26. APRILL 2018
STEREOTÜÜBID, MIS ON MIND SAATNUD KOGU ELU
Mind on alati seostatud erinevate stereotüüpidega:
ilus tüdruk - kindlasti rumal ja pinnapealne; koos vanema mehega - kindlasti ülalpeetav; edukas - kindlasti rikkad vanemad.
Mul on eriti hästi meeles, kuidas ma andsin mõni aasta tagasi ühele ajakirjale intervjuud. Olime juba pikalt vestelnud, kui intervjuu lõpus uuris ajakirjanik, kuidas ma jõudsin üsna noores eas kõrgele ametikohale ja sain omal alal edukaks. Kui rääkisin, et läksin 11. klassi kõrvalt tööle, et end ära elatada, töötasin ülikooli kõrvalt ja ehitasin üles karjääri, ei osanud ta oma imestust varjata. Ta tunnistaski mulle, et arvas, et mul on rikkad vanemad, kes minu elu kinni maksavad. Ma olin tol ajal vist 25aastane ja ei saanud absoluutselt aru, miks selline eeldus tekib ja millel see põhineb. Olgem ausad, ma olen pärit väiksest kohast, Sõmerpalust, ja tean vist ainult ühte perekonda, kus laste vanemad olid nii jõukad, et said oma võsukesi korterite ja autodega toetada.
Minu ema suurim kingitus mulle oli minu autojuhilubade poole tasu kinni maksmine ning tollal oli sellest minu jaoks meeletult suur abi. Ega ma lõpuni mõistagi, kuidas mu ema sai oma miinimumpalgast seesuguse kingituse teha, aga see jääb mulle elu lõpuni meelde ja ma olen selle eest ääretult tänulik.
MIKS EELARVAMUSED TEKIVAD?
Ma ei oska praeguseni kujutada ette elu, kus ei pea muretsema materiaalse heaolu pärast ning kõik rahalised vajadused täidavad, kas vanemad või partner. Ma ei mõista kedagi hukka, ma lihtsalt ei oska seda ette kujutada. Mind on materiaalne ebakindlus saatnud kogu elu. Just seetõttu häiris mind kunagi tohutult kui mullegi kleebiti erinevaid stereotüüpe külge.
Mäletan, kuidas ajal kui mul oli endast vanem kaaslane, lugesin internetikommentaare, mis ütlesid, et olen ülalpeetav, ehkki sellal laenasin ma oma emalt meile söögiraha. Ma ei saanud aru, miks tegid inimesed seesuguseid järeldusi ja oma sõnadega mulle liiga, kuid nüüd mõistan, et nad tegid oma järeldused selle info põhjal, mis neil oli, kuigi see oli puudulik.
EKSLIKUD ETTEKUJUTUSED
Minu praegune elukaaslane mõtles ju meie esmakohtumisel minust samamoodi kui paljud internetikommentaatorid. Ta nägi minu luksusautot ning kogu tema sõpruskond järeldas sellest, et Helenil on rikas mees. Kui nad kuulsid, et olen hoopis vallaline, tekkis veelgi suurem küsimus ja huvi, et kuidas ma saan küll seesugust elu lubada?
Hiljem oleme seda teemat arutanud ja Taavi selgitas, et pani mulle stereotüübi külge, sest oli näinud üht saadet, kus ma olin koos endast vanema kaaslasega ja elasin pealtnäha veatut elu. Samal ajal käis tema kooli kõrvalt kelnerina tööl ning tegi esimese järelduse, mida teevad inimesed pealiskaudselt oma elu kõrvalt, ilma tegelikult süvenemata – ta nägi võimalikku stereotüüpi “noor ilus naine, koos vanema mehega, järelikult mees rikas” ning paigutas mindki samasse patta. Ta isegi ei mõelnud pikemalt, tal oli infokild ja sellest piisas vale arusaama tekkeks.
Nüüd ma mõistan seda paremini ja ei võta enam seesugust stereotüüpset lahterdamist nii isiklikult, sest keegi ei viitsi ega jaksagi teiste inimeste eludesse põhjalikult süveneda, otsuseid tehakse sekundi murdosa jooksul parajasti käepärast oleva info põhjal. Piisab ainult infokillust, et noor ja ilus tüdruk on kalli auto roolis, kui aju järeldab seda, mida ta on kõige rohkem näinud ja kuulnud. Tuleb tunnistada, et olen vahel ennastki leidnud mõtlemast, et kuidas sai mõni noor naine nii püssi Mercedese. Kuid peatan selle mõtte kiiresti ja püüan järeldusi mitte teha teadmata tegelikku tausta. Muuta saan ma ainult iseennast ja oma suhtumist teistesse.
Loomulikult häiris mind tema üleolev suhtumine, sest klient ei oska ega pea teenindajale peale vaadates aru saama, kas ta töötab seal või on ta asendaja mujalt. Kohe kui tundsin ebameeldivat reaktsiooni, mis mul tekkis, tunnetasin oma keha ja lähenesin olukorrale empaatlisest, sest tegelikult on see inimene ju õnnetu...
Ühel hetkel hakasin tundma nagu ma oleksin taas depressioonis. Leidsin end mõtlemast, et mul oli elus ju kõik päris hästi, et miks ma siia tulin, nüüd olen tagasi oma kõige hullemas mustas augus. Kaheksandal päeval nutsin ja tundsin, et ma ei taha mediteerida, ma ei taha seal enam olla ja tahan koju ära. Nende tunnetega aitas mul toime tulla õpetaja. Kuna ma sain ise aru, et ma kogen samu emotsioone mida depressiooni ajal, siis...
Kursustele jõudes tuleb ära anda oma telefon ning kümne päeva jooksul ei saa osalejad välismaailmaga suhelda. Vipassana kursusel praktiseeritakse nn üllast vaikust, mis tähendab vaikust nii kehas, kõnes kui meeles. See hõlmab suhtlust ka üksteisega, sest teistega rääkimine ja isegi silma vaatamine on keelatud.
Alates ajast, mil ma olin 18, olen praktiliselt kogu aeg olnud püsisuhtes. Mul on alati olnud keegi, kellele mõelda ja kellega oma aega ja elu jagada ning isegi kui olen palunud paari päeva järele mõtlemiseks või omaette olemiseks, ei ole varasemalt minu soove austatud. Mäletan, kuidas aastaid tagasi soovisin kahte päeva üksinda olemiseks ning...
Toksiin vallutab üsna kiiresti meie immuunsüsteemi ja ründab meie suuremaid organeid, põhjustadeski toksilise šoki. See võib põhjustada neerude üles ütlemist, kopsude kokkuvarisemist ja väga rasketel juhtudel südame seiskumist. Kuigi toksilist šokki ei põhjusta ainult tampoonid, siis ca 50% teadaolevatest juhtumitest on esinenud tampoone kasutavatel naistel.
MIKS MA KULUTASIN RAHA ILUSATELE ASJADELE
Praegu tagasi mõeldes, kardan et andsin ise ka põhjust stereotüüpide tekkele. Selles samas saates, millest oli eelpool juttu, rääkisin ma kui imeline on mu elu ja kusagilt ei paistnud välja kui õnnetu olin ma samal ajal tegelikult. Ega seda saanudki keegi peale minu teada. Lõin enda ümber kauni fassaadi ilusatest asjadest, riietest ja luksusautost ning seda saatis vankumatu naeratus, mis siis, et sisimas tundsin hoopis kurbust.
Ühel hetkel olin valmis loobuma isegi vajalikest uutest riietest, et lubada endale seda nii väga ihaldatud luksusautot. Väljapoole see ei paistnud, sinna paistis vaid minu uhke auto - sümbol õnnelikust ja edukast elust.
Ma kasvasin suhtelises vaesuses ja minu lapsepõlv möödus päris barbie'dest, furbie'dest ja tamagotchi'dest unistades. Seega polegi ime, et ma tahtsin ilusaid asju täiskasvanueas endale lubada. Kui hakkasin piisavalt raha teenima, hakkasin endale suurte inimeste mänguasju ostma.
MIDA MA OMA ELUKAASLASES AUSTAN JA ARMASTAN?
Me aegajalt ikka naerame Taaviga, kuidas meie peres on eriti suured käärid. Üks sõidab uue luksusautoga ja teine autoga, mis on enam-vähem sama palju väärt kui esimese kuuliising. Ja ma ei tee isegi nalja. Taavil on 20 aastat vana auto, millega ta saab oma linnasõidud tehtud kui mina olen oma autoga sõidus. See on üks asi, mida ma temas armastan ja tohutult austan. Ta ei hooli teiste arvamusest, tal pole piinlik sõita oma vana autoga ja selle asemel, et taguda oma raha autoliisingusse, investeerib ta selle oma hobidesse ja huvidesse, millest on kasvamas välja uus karjäär.
MATERIALISMIST VABANEMINE
Võibolla oleks minagi oma unistustele palju lähemal, kui ma poleks aastaid suurt osa oma rahast autosse investeerinud. Samas, ju ma vajasin seda õppetundi, et täita seda suurt auku, mis oli tekkinud lapsepõlves. Nüüd olen ma jõudnud teadmiseni ja tundmiseni, et auto ei kuulu enam minu tulevikuplaanidesse. (Vahemärkus! Kas keegi autot tahab osta?)
Mul pole enam huvi investeerida sellesse, millel ei ole minu jaoks väärtust. Et pool minu elust läks mulle korda teiste arvamus minust, pole ka mingi ime, et pidasin materiaalseid väärtusi nii oluliseks. Alles viimastel aastatel olen ma hakanud teistele meeldimise vajadusest täielikult vabanema ning sellega koos armastusest materialismi vastu.
Ma ei saa veel öelda, et mind üldse ei liiguta kui minu kohta tehakse mõni stereotüüpne järeldus, kuid ma ei võta seda enam südamesse. Inimesed ei viitsi teiste eludesse süveneda ja seetõttu on pinnapealsed arvamused lihtsad tekkima. Mina olen saanud oma õppetunnid ja püüan ise olla nii eelarvamustevaba kui võimalik.